Teistmoodi Brežnev

О книге

Kuidas saadakse tsaariks? Tänu millistele omadustele suutis lihtrahva hulgast pärit noormees, katlakütja ja lukksepp tõusta võimu tippu, teenida ära lugupidamise ja kuulsuse? Mis aitas tal tervelt kaheksateist aastat püsida võimul võimsas üliriigis? Milline oli Leonid Brežnev igapäevaelus ja perekonnainimesena, mis pakkus talle huvi vabal ajal? Kuidas ta käitus ohtlikus olukorras? Milline ta oli puhkehetkedel – jahil või autroolis istudes? „Just lihtne inimene on kõige suurem,” ütles Nõukogude riigijuht. Brežnevist kui „lihtsast inimesest” Aleksandr Maisurjani raamat räägibki. "Minu jaoks kuulub Leonid Iljitš Brežnev ühte selliste tegelastega nagu krokodill Gena, Stirlitz või Šurik – ühesõnaga, ta on pärit mu lapsepõlvest, tollastest komöödiatest ning anekdootidest. Brežnev on hea näide sellest, et ajalukku võib minna mitmel moel: nii kangelase, geeniuse kui ka klounina. Tänu Brežnevile tekkis seni maailmas üksnes hirmu tekitanud nõukogude impeeriumile ette seniilse pantaloone groteskne mask. Triivinud juhuse tahtel üliriigi etteotsa, jäi ta sinna pikkadeks aastateks nagu punn. Keskpärase, kuid üldiselt rahumeelse ja mugava inimesena tõmbas ta üliriigile pähe tiheda öömütsi, mille kätte see viimaks lämbus. Brežnevi ajal hakati kommunistide üle naerma. Ja naerdakse siiamaani. Põhjust selleks toredaks tegevuseks pakub ka käesolev raamat."